48 rotti 4 päevaga! Ütelge veel, et ma pole inim-high-throughput süsteem. Ja eile siis 2800 INIMEST 5 TUNNIGA. Asi areneb. Kahtlane ainult, kuhu see sedasi jõuab. Tjah, aga katsed on siis vast selleks korraks läbi, nüüd tuleb laulupidu, siis ühe lugupeetava juhendajaprofessori sünnipäev ja siis IBRO.
Ma tõesti ei tea, kuidas suvepuhkust peetakse. Tõtt öelda tunnen ma selle ees kogunisti kerget hirmu. Et mis siis saab, kui äkki polegi hommikuks enam äratuskella piiksuma panna vaja ja päevakava ei sisaldagi vähemasti viit nõudlikku äratäitmist vajavat punkti ja õhtul saab kaua üleval olla ja jaaniaegseid valgeid öid imetleda ja maale sõita ja... huu... See kõlab ju õigupoolest ilusasti. Aga mingi dissotsiatsioon minu ja normaalse elu vahel on salamahti aset leidnud... jah, ja seda dissotsiatsiooni juba lähisätendus ei mõõda.
Midagi on viga. Olen paduõnnelik, sest on kohutavalt palju asju vaja teha. Kas "ma" sõltun sehkendajalikust edukusest? Öök.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar