Õpetaja amet

Nonii, nüüd on see siis käes. Poolteist nädalat RRG-s ajalugu ja ühiskonnaõpetust. Esimene päev sai parasjagu läbi ja näpud parasjagu keelduvad mingeid klahve veel üles leidmast. Peas on entroopia kasv ületanud kriitilised piirid, emotsionaalsüsteem on ühtaaegu positiivselt ja negatiivselt ülekoormatud, käed värisevad, aga üldiselt on kole hea tunne. Tõepoolest, kohe kole hea. Noh, 5. klassiga ma hakkama ei saa, ütleks nii. Ja 7. klass arvab, et Püha Õhtusöömaaeg oli siis kui Jumal munaputru keetis ja et da Vinci leiutas viinerigrilli (hm, neil oli vist kõht tühi). Aga üldiselt on üks klassitäis seitsmendikke loovamad kui kogu ülikool ühtekokku. Millest tuleks küsida, et mis staadiumis me selle loovuse tapame ja miks me seda teeme ja kes meile selle õiguse andis.
Igatahes nautsin ma mõningaid tunde täiel rinnal, olen saanud targemaks väljendite "rahvuslik ärkamine", "iseseisvad laulud" ja "põhja poole" tähenduse mõistmise koha pealt.
Aga üle pooleteise nädala ma seda siiski ei teeks.
Lähen nüüd ära koju ja homme alustame otsast peale.