No mina ei mõista, missugused nõdrameelsed inimesed, kes peaksid moodustama lauluvõistluse ZHÜRII, panevad võrdselt 120 punkti lauludele "Depressiivsed Eesti väikelinnad" ja "Ei ole üksi ükski maa"?????????? Mitte et see HU laul paha oleks või midagi, rääkimata Vilgatsi vapustavast esitusest, aga... no kuulge ometi! Need kaks laulu on teineteisest kaugel kui maa ja taevas, absoluutselt erinevatest kategooriatest. "Väikelinnad" võib olla tänapäeva moodsas spliinis ja eksistentsiaalses kriisis vaevlevate linnapreilide ja -härrade hõrk meelelahutus, kuid sellist jõudu, tegusust, vaimsust, inspiratsiooni seal küll ei ole, ajaloolisest tähendusest rääkimata. Ja kui hakata apelleerima sellele, et zhürii hindab muusikat, mitte ajalugu või sõnumit või midagi veel, siis oleks "Koit" pidanud südamerahuga viimase koha saama, sest (C-duuris võetuna) koosneb reast C-G-d7-G-C-F-G. No eriti mitmekülgne, ausõna. Ja ometi, ta ON parim, võta või jäta, seda pidi isegi lugupeetud zhürii tunnistama. No MILLE järgi ometi need kaks laulu võrdse summa punkte said? Ja kui oli nii väga tahtmine panna mõni kaasaegsem Eestit puudutav lugu sinna, siis palun - Chalice'i "Minu inimesed" sobiks nagu rusikas silmaauku. Ausõna, Padari "Welcome to Estonia" oleks ka vähem solvumist tekitanud võrdluses "Ei ole üksi ükski maa"-ga kui see depressioonis väikelinnade lugu.
Küllap ma lihtsalt virisen, aga see seik oli küll minu silmis väga lähedal rahvuslikule pühaduseteotusele.
Üks huvitav asi veel. Kui nüüd meenutada armastuslaulude saadet siis... peab ütlema, et isamaalised laulud on eestlastel küll tunduvalt võimsamad ja liigutavamad. On see siis nüüd hea või halb, et eestlane oskab (vähemasti muusikas) Eestit ilusamini armastada kui teist eestlast?
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar