Väga lihtne, annad neile labori MQ-veetagavarast 5 liitrit järjekordsete geniaalsete fotode ilmutamiseks, töötlemiseks või milleksiganes ja saadki sellise raamatu. Pühendusega. Einoh...
Muidu on see neetud sügisene kurk valus-köha-nohu komleksligand minuga vastikult kõrge afiinsuskonstandiga kelaatunud, loodetavasti ma ei hakka nüüd agregeeruma või fibrilleeruma või mida see Olga meile homme artikliseminaris jutustama hakkabki...
Ja labor jääb järjest tühjemaks ja järjest sentimentaalsemaks.
Aga Kihnu Virvet ja ülejäänud nimetet saart oli igatepidi põnev külastada, eriti seltskonnas, mis minu pisikeses maailmas ja tuttavateringis on küll konkurentsitult positiivse ellusuhtumise ja lõbusa eneseiroonia musternäidis. Poleks seda Kihnut vajagi olnud, nende vaatamisest-kuulamisest jätkus. Nuta siis või naera, kui kuuled, kuidas bussijuhid üritavad meeleheitlikult pimedat seinalt lugema sundida, et koeraga ei või bussi tulla. Tjah, argument "Vaadake ise!" selles maailmas ei kehti. Välja arvatud juhul, kui sildid on ka punktkirjas, aga sellist asutust ma tahaks näha.
Talgud Maarja kiriku tagastatud maja juures olid ka igati lõbusad. Aga pärast seda läks nutuseks, sest eelpoolmainitud kompleks hakkas küllastama juba rohkem kui pooli minu sidumissaitidest.
Vaatame siis, mida toob see nädal. Soovitatavalt võiks ta kõigepealt tuua mõned uued külmkapid uude keemiahoonesse ja mõne loenduriparandaja vanasse.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar