Kuidas uskuda Piiblit

Üks kirjavahetus pani mind tõeliselt mõtlema. Mida usuvad Piiblist fundamentalistid ja kas see on seesama, mida usuvad liberaalid? Kas saab teha pingerida, mida uskuda on olulisem ja mida vähemolulisem?

Kas see on Piibli tõsiselt võtmine kui uskuda, et Jumal lõi meie maailma 6 päevaga .... aga samas teisal on kirjas, et Tema juures on üks päev kui tuhat aastat ja vastupidi. Kas me peaksime siis võtma, et Ta lõi maailma 6000 aastaga?

Ja mis siis saab, kui me loeme Piiblit ilma ühegi iseloomustava lisandita, ilma aastate ja päevade ja värvide ja kujudeta... kas SELLEST siis tõepoolest ähmastub Jumala kõikvõimsus?

Kuidas üldse käib loomine? Kujutage ette kunstnikku, kes hakkab pimedusest ergava kerana maalima Maailma. Sel hetkel, kui ta vajutab helendava pliiatsi tumedale paberile, sellest hetkest on ju Maailm olemas, kuid ajani, mil ring sulgub ja täiuslik kera on valmis, läheb aega... oi, kui palju aega. Päev? Tuhat aastat? Hetk? Ja mis siis, kui kõik need variandid on täpselt seesama Jumala juures, sest aeg on kui lahtirullitud vaip Ta ees, mille erinevaisse punktidesse ta erinevail hetkil oma jalad seab?

Piibel on Püha Vaimu poolt sisendatud kiri Jumalalt, mille panid kirja inimesed. Aga kes kujutaks ette, kui toonasele kirjutajale oleks hakatud rääkima miljarditest, valgusaastatest, pulsaritest, antiainest ja muust taolisest, millest tänapäeval nii vaimustunud oleme? Vaevalt, et keegi toona sellest aru oleks saanud. Ikka tollases keeles ja meeles pidi see olema. Ja ma usun siiralt, et meie valgusaastad ja kvantteooriad pole põrmugi paremad toonastest päevadest ja taldrikukujulisest maailmast. Mitte meie tajuvõime ei määra Maailma olemust, vaid selle Looja, Jumala oma.
Sest meie, vaadakem tõele näkku, pole siin mitte midagi loonud.

Kord küsis üks pastor: onju nii, et teadlased võivad panna kokku kõik eluks vajalikud komponendid, aga elu nad ei suuda tekitada, eks ole?

Vastus on: homme, võibolla ülehomme see juhtub. Jah, nad suudavad, aga MIS SIIS SELLEST?

See, et sa suudad elu järele teha ei tähenda, et sa lood elu. Jäljendama on võimelised kõik, kuid tegelikkus on see, et me pole tõepoolest siia maailma midagi kaasa toonud ja ei võta siit ka midagi endaga ühes. Kõik, mida me niiöelda loome, on tegelikult juba olemasolevate juppide ümberpaigutus, mis samuti võimalik ainult seetõttu, et need jupid nii mitmepalgeliseks ja mitmel viisil ühitatavaks loodud on. Ja meie tunneme veel uhkust! Tundub, et inimkonna tegutsemine hakkab üha enam ja enam meenutama pahura lapse oma, kes mõistmata legomänguasja kasutamise võimalusi, seda lammutab ja kasutuil viisidel tujutult kokku paneb, kuni sellestki tüdineb ja lelu niikaua vastu põrandat või toolijalga taob, kuni see puruneb.

Kas pole mitte "lõi ühe päevaga" kõrval üüratult oluline ka see, et "see oli Tema silmis hea"?

Ja veel neist lõputuist vaidlustest evolutsiooni ja arengu ümber - on ju ilmselge, et head õpetajat ja kuulutajat tunneb ära selle järgi, et ta mitte ainult ei vormi häid jüngreid, vaid teeb nad sellisteks, et nemadki edasi kuulutavad ja õpetavad. SELLES on töö viljad. Miks me siis arvame Jumalat nii halvaks Loojaks, et Tema loodu enam edasi ei arenegi?

Jah, siin justkui paistaks vastuolu selle "Tema silmis heaga" - aga kas on? Need algsed osakesed, need esimesed kalad ja taimed ja loomad, kes Jumala maailmas edasi arenesid, arenesid ikka neist headest ja täiuslikest algetest ning segamatuna võiksid nad igavesti ikka headeks ja täiuslikeks muutuda.

Aga siis arvas inimene, et jupid tuleks panna kokku teisipidi, üldsegi mitte nii nagu loomulikus arengus läheks. Nii on ju põnev, kas pole?

Kuidas uskuda Piiblit? Käisin hiljuti ühes Toomas Siitani loengus, kus ta rääkis muuhulgas reformatsiooniaegsetest koraaliraamatutest ja sellest, et kui tänapäeval üritada nende järgi mängida, siis see osutub võimatuks. Miks? Sest need raamatud polnud nootide üleskirjutus selle tänapäevases mõttes. See polnud mitte instruktsioon, vaid momentülesvõte sündmusest. Keegi kirjutas üles, kuidas talle tundus, et koraali lauldi, jättes vahele infolõigud, mis tänapäeval asjade reprodutseerimiseks tunduksid krutsiaalsed.

Äkki on nii ka Piibliga? See on momentülesvõte kirjutaja sulest, kui teda puudutas Püha Vaim. See on piltide rodu Jumala tööst, kiri, mille järgi on võimalik elada ja uskuda siis, kui Püha Vaim need momentülesvõtted meis meie oma eluks muudab. Ratsionaalselt aga pole võimalik seletada, miks pildil nr 1 on ema koos kahe lapse ja suure pappkarbiga ja laual meie ees on legoklotsidest maja kui selle pildisündmuse järelm. Ainult loogika või fotoalbumi tutvustaja seletab meile, et üks pildil olevais lastest sai selles karbis kingituseks legomaja ja just see seisab siin meie ees laual. Nii nagu Püha Vaim seletab, miks Piiblis on juttu maailmas 6 päevaga loomisest, aga meie laual on Science, mis sedastab, et maailm tekkis 4.5 miljardi aastaga.