Pühade eri vol 2

No saan just ühe pajatusega valmis, kui sajab järjekordne muiljete kaskaad kaela, nagu soe kosk selgest taevast.

Eile jõudsin koju ja selgus - meil on uputus. No kohe päris uputus, kohe päris keldris. Seda likvideerida oli mu meelest igati tore üritus, aga maja omaniku meelest muidugi mitte. No igatahes, istusime meie siis õhtul ikka väheke kauem üleval, et hommikuks vesi päris keldrist majja ei jõuaks. Ja vaatasime etv-st täiesti hämmastavat saadet BBC projekti Manchesteri passioon, kus Manchesteri linnas aastal 2006 Suure Reede õhtul mängiti läbi kogu passioon alates Pühast Õhtusöömaajast kuni ristilöömiseni. Kusjuures tegevus käis Manchesteri eri piirkondades, kust siis telelõigud kokku tulid mingile suurele väljakule kusagil katedraali ees. Loos oli mitu liini: Jeesuse teekond ristilöömispaika (seesama väljak), Juudase reetmise lugu - ja mis kõige olulisem - risti teekond läbi linna sinna platsini. Rist oli neli meetrit pikk, helendas üleni, teda kanti maailma vapustavaima muusika saatel rongkäigus, kus käisid kaasa usklikud ja uskmatud, kristlased, moslemid, juudid, klassikud, preestrid, punkarid, värvilised, valged, noored, vanad, mehed, naised, vaesed, rikkad... seda rongkäiku vaadates lihtsalt võttis südame alt täitsa õõnsaks - kui vägev.

Kogu lugu oli toodud tänapäevasesse konteksti, Peetrus näiteks oli mustanahaline, Jeesuse võtsid kinni mingid FBI kloonid. Näitlejad olid kõik kas saatejuhid, näitlejad vms, ristirongkäigust tehti live-intervjuusid professionaalse BBC reporteri poolt, minu meelest asja suur pluss, ta küsis küsimusi, mis ehk kristlasel, kes mõningaid asju väga loomulikult võtab, poleks pähegi tulnud küsida.

Ja mis veel, terves selles projektis kasutati muusikat erinevatelt popmuusikutelt, kes polnud neid lugusid üldse SEL otstarbel kirjutanud - ja kui siis kuulata, millisel hingematvalt ÕIGEL viisil need kogu loosse sulandusid... see oli täiesti uskumatu. Noh näiteks Robbie Williamsi "Angel" Maarja suus.

Ja kõige vapustavam hetk oli mu jaoks Jeesuse ja Pilaatuse omavaheline kõnelus, mille lõpetas.... ei miski muu kui Oasise Wonderwall. No kuulake seda lugu ja mõelge sõnade üle... kusjuures milline peidetud tähendus: kui pealtnäha oli Pilaatus see, kes oleks võinud Jeesuse päästjaks tõepoolest saadagi, siis sügavamas tähenduses oli Jeesus ise Pilaatusele wonderwall'iks. Ja tõesti, tõesti, neil oleks üksteisele veel paljugi ütelda, aga....

Pilaatuse pisut müstiline kuju on ilmselt paelunud paljusid. Mida ta õieti mõtles selle kõige sees? Kas oli ta tüdinenud ja tahtis nende juutide järgmist draamakest kiiresti kaelast ära saada, või adus ta siiski, et tema ees seisab keegi kõrgem ja ülevam kui juudi variseride poolt hereetikuks ja jumalasalgajaks (ja millise Jumala? Roomlastel olid ju omad...) tembeldatud tegelane.

No sedamoodi elamus siis.

Ja nüüd on Vaikne Laupäev pea-pea aset andmas suurele rõõmupühale, mis kusagil juba kerkib ja krõbistab, iga ergu tundlikumaks muudab, igast pisimast kapillaarist vere värelusega läbi voolama paneb ja meeled lauluga täidab.