Siin me siis nüüd oleme, suures kolmekorruselises hotellis täiesti kahekesi, raadio mängib seda jaama, millele masti püstitama hakatakse siis, kui enda pagasi siia saatnud, kuid enda maha unustanud professor kohale jõuab :-) Ülejäänud suurepäraste inimeste seltskond võiks saabuda pooleteise tunni pärast, kella ühe paiku öösel, vastu võtmas soe tee, muffinid, röstsaiad ja muudki.
Päev algas aga meie armsa koori kaootilise rändlemisega kahe kiriku vahet, ilusate laulude ja kaunite emotsioonidega, mis kahjuks seekord kadusid peaaegu täielikult õhtul eesootava saaga alguse ootusse.
Tagasi Tartus, viimased toimetused kodus tehtud, asjad koos ja nii siis mustlasvooriga siiapoole teele, ees-, külg- ja tagumised aknad totaalselt kõigist toidu- ja nõudekottidest blokeeritud, aga kohale me jõudsime. Kaunisse kolmekorruselisse hotelli, mille ainus häda oligi tema kolm korrust ja fakt, et kuna köök ses majas asub nimelt kolmandal korrusel, tuli kogu see mustlasvoor loomulikult vastu gravitatsiooni gradienti siia vedada. Hakkame me saime, nüüdseks on kõik juba korda sätitud, esimesed kohvid-muffinid tehtud, lilled vaasides, söögituba näeb asjalik välja - ja isegi toateenija ameti sain läbi proovida.
Mis meid sel nädalal ees ootab? Ei tea. Ei oska isegi prognoosida, võttes arvesse neid uskumatuid asju, mis viimase kuu jooksul juhtunud on. Aga milleks ette karta, parem oodata. Ja loota, et tänase päikese soe paiste jääb siinset õhku soojendama ja tegemist vajavaid töid oma naeratusega julgustama neiks eelolevateks päevadeks.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar