Elu edetabelid

Tuleb teinekord kasuks oma aju hallides keerdlabürintides kolada. Avastad asju, mis esmapilgul tunduvad loomulikud, kuid pikemal kaalumisel keeravad ette sellise kõverpeeglise moonutise, et Kaija kõverpeeglipilt orkutis on selle kõrval iluduse musternäide.
Edetabelid näiteks. Kuidagi loomulik tundub asju meeldivuse järgi ritta seada, noh näiteks lemmikvärve ja lemmiktoite ja lemmikraamatuid. Aga punane ohutuluke hakkab vilkuma juba siis, kui loetled meeldivuse järjekorras tegevusi... ikka selgub, et enesele ja logelemisele pühendatud tegevused satuvad nimekirjas esimestele kohtadele... ja nii võib selguda, et tõeliselt vajalikud ja head asjad kipuvad sootuks tegemata jääma, eriti kui edetabeleid tõsiselt võtma hakata.
Ja mis kõige õudsam: ühel hetkel avastad, et koostad edetabeleid ka INIMESTEST, sõpradest, sugulastest - neist armsatest kaaskodanikest siin planeedil Maa. Avastad, et pühendad lõviosa oma hingejõust ja aktiivsusest mõnele üksikule inimesele, kes seda võibolla ei taha ega vajagi, samas on mõned teised, kes nii armsad oma kohaloluga ja tahtmisega sinuga oma mõtteid ja tegevusi jagada - ja neile siis mööda tuhisedes vaevu hõikad - mul on kiire...
Ei, sellised elu edetabelid ei kõlba mitte kusagile. Samas on nii loomulik neid koostada, kuidas küll pääseda sellest...