Kuidas minust sai koolilaps

Tjaa, aga kooli tuli ikkagi minna, oli selle lasteaiaga siis kuidas oli. Kuna ma aga polnud sellise "eluvormiga" harjunud, tuli kooliminek ja sealse rütmiga kohanemine paraja ängistuse saatel. Õieti ma algul lausa kartsin kooli. Ja õieti ei harjunudki ma sellega enne, kui põhikool juba läbi oli. Õieti ei taha ma seda aega, 1.-9. klassini meenutada. Õieti ei teagi ma, kuidas ma selle üldse välja kannatasin. Ei tea sõna otseses mõttes, sellest kirjutan ka ühes amneesiale viitavas lõigus, kui aega leian.
Oehh, kooliminek on ju kole tähtis asi, eks? Aga mina ei oska kohe midagi kirjutada selle kohta. Ehk seda, et tol päeval oli vanaemal tehtud tagurpidi-õunakook ja mul oli ilus lilla mantel ja ruuduline kleit?
Ei, kui pole midagi kirjutada, siis ei kirjuta ka, vot nii!