Istuma siin ja mõtlema, kuidas ja millest ma bakalaureusetöö kirjutan. Ja miks. Ja teadma, et see töö on veel tühiasi ja tegelikult alles algus (kelle jaoks?) ja ma peaks selle ühe päevaga ära kirjutama ja miks mul ometi mitte ainsatki mõtet ei tule. Mitte ainsatki midagi väärt ideed, millest kinni hakata. Ei kontseptsiooni, konteksti, eesmärki, tahet, usku ega üleüldse arvamist, et kogu sest kammaijaast võiks midagi sündida. Mitte et ma nüüd viriseks. Mul on vähe põhjust viriseda, aga lihtsalt... see lugu on mu ära tüüdanud. Tuled igal hommikul laborisse ja loodad, et täna istub sinilind sulle otse pähe ja genereerib mõne geniaalse idee. Paraku tulevad geniaalsed ideed hoopis teistel teemadel.
Võibolla võiks õnnelik olla, et ideed üldse tulevad. Et aju polegi veel tänapäeva pealispindsuse kummardamises lõplikult alla andnud ja ütelnud, et tema rohkem ennast tühise juurdlusega ei vaeva. Miks mõelda, kui kõik mõtted on niikuinii ära mõeldud ja kirja pandud. Või?
Minu tänase päeva lugemisvara: kas Sf9 rakumembraane võib kasutada WGA SPA graanulitega stsintsillatsioonlähendkatses... Spodoptera frugiperda....
Per aspera ad astra, saadame selle kiunumise teele ja loeme järgmist küsimust: kas peaks eemaldama mitteseostunud membraanid ülejäänud analüüsisüsteemist. Totud, võtke neid pärle siis ülehulgas...
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar